Hansa Kormana padziļināts pārskats par triatlona inventāra izvēli
Triatleet Hans Korman annab põhjaliku ülevaate triatloni varustuse valimisest. Järgnevalt leiad põhjaliku info, kuidas valida triatlonikombet, kalipsot, ujumisvarustust, ratast, rattakingi ja jooksuvarustust.
Mida kõike läheb ühel sportlasel vaja, kes plaanib triatlonit teha?
Täiesti sõltuvalt võimalustest ja soovidest kas vähe, või väga palju. Triatloniga on võimalik soovi korral tutvust teha sisuliselt omades ligipääsu jalgrattale ja kiivrile, jooksujalanõudele, ujumisriietele ja mingile spordisärgile, ent optimaalne on loomulikult mõnevõrra laiem komplekt:
- Kogu võistluse vältel kantav võistluskombe (triatlonikombe).
- Ujumisetapiks: Ujumisprillid, ujumismüts (kui seda ei ole antud korraldaja poolt), väga külma ilma puhul neopreenist ujumismüts, külmema vee korral kalipso.
- Rattasõiduks: Loomulikult jalgratas ja kiiver, rattakingad, joogipudelid ja -korvid või muu joogisüsteem. Samuti tuleb siin reeglina keha ümber kinnitada võistlusnumber, mis võiks olla kinnitatud numbrikummile, kuivõrd rattaetapil peab ta olema seljal, jooksuetapil eespool.
- Jooksuetapil: Jooksujalanõud, soovi korral sokid ja väga kuuma ilma puhul näiteks müts, mis veidi päikest varjab ja mida märjaks tehes saab vee aurustumise abil end pisut jahutada.
Lisaks ülalmainitule loomulikult ka osaaladeks vajalik treeningvarustus ja riided.
[ÜLD] Kuidas valida triatlonikombet?
See saab siin nimekirjas läbivaks teemaks – see on üpris mitmetahuline küsimus ja sõltub konkreetse kasutaja vajadustest. Triatlonikombesid on mitmesuguseid: ühe- ja kaheosalised, varrukatega ja ilma, eest või tagant avatava lukuga või sootuks ilma lukuta ja nende seast sobiva valimine on üpris individuaalne.
Levinumad on üldjuhul üheosalised võistluskombed, varrukatega variandid peamiselt pikemate distantside ja eraldistartide tarvis, ilma lühemateks. Varrukatega kombed kipuvad olema aerodünaamilisemad ja peamiselt rattal eelist omama, ent tihti segavad ujumist ja seetõttu pannakse nad lõplikult selga alles esimeses vahetusalas – senikaua on ülakeha kattev osa kalipso või swimskini all alla tõmmatud.
Tänapäeval on see küll mõnevõrra hägustunud, näiteks Arena varrukatega triatlonikombega õnnestub täiesti edukalt ka ujuda ja seetõttu on ta täiesti sobilik ka lühematel distantsidel kasutamiseks. Kaheosalised kombed on tänaseks pisut vähemlevinud, ent on inimesi, kellele see rohkem meeldib. Mingi maani mängivad rollid ka võistluskombedele esitatavad reeglid, ent see on üldjuhul pigem üpris väikest kontingenti sportlaseid puudutav küsimus, kuivõrd karmimaid reegleid kehtestab rahvusvaheline triatloniliit vaid oma egiidi all toimuvatele võistlustele.
Arena varrukatega triatlonikombe, mis sobib nii ujumiseks, rattasõiduks kui ka jooksmiseks.
[ÜLD] Mis on numbrivöö ja kuidas seda valida?
Numbrivöö on mingi rohkem või vähem elastne vöö, mille külge kinnitub võistlusnumber. Enamjaolt piisab selle jaoks täiesti suvalisest kummipaelast, mille külge number haaknõeltega kinnitada, ent müüakse kõikvõimalikke klambriga variante, mille saab kinnitada ümber keha, selle asemel, et sellest nö läbi astuda.
Tõsisem huviline leiab ka mõne veidi rohkem tootearendust näinud viguri, mis võimaldab numbri näiteks rattasõidu ajaks aerodünaamilise edu saavutamiseks krõpsuga võistluskombe külge kinnitada – niiviisi ei laperda see tuules. Eks see valik sõltub paljuski konkreetse sportlase entusiasmist ja soovist, mis puutub mistahes väikesesse detaili panustamist, ent kõige olulisem on lõppkokkuvõttes mistahes variandi puhul tema sobivus keha ümbermõõduga.
[UJUMINE] Millist ujumisvarustust läheb triatleedil vaja?
See on hirmus individuaalne ja sõltub paljuski konkreetsest treenerist. Kui me nüüd ei räägi ilmselgetest ujumispükstest-trikoodest ja mütsidest-prillidest, siis ma ütleks, et treeningvahenditest kõige olulisemad on ehk snorkel un punn. Nende kahe abil saab suurema osa tööd, mis puudutab ujumise tehnilist poolt, tehtud. Kõikvõimalikud lauad, labad un lestad on kena omada ja on loomulikult omal kohal, kui ujumises takistavaks teguriks on füüsiline võimekus, ent valdaval enamikul harrastustriatleetidest on oluliselt rohkem probleeme tehnilise ja tunnetusliku poolega.
Valiku ujumistreeninguteks vajalikke vahendeid leiab SIIT (snorkel, punn, laud, lestad, takistuspüksid jm).
[UJUMINE] Kuidas valida triatloniks sobivat kalipsot?
Kalipso on selline kummaline toode, mis peab mugavaks kasutamiseks võrreldes muu riietusega väga sobiva mõõdu ja lõikega olema. See on vast kõige olulisem muutuja – kuitahes hea kalipso muutub täiesti kasutuks, pigem isegi kahjulikuks, kui ta suurus ei ole kasutajale suures plaanis ideaalne.
Ujumiskalipso ei ole kuivülikond – ta on disainitud väikest kogust vett sisse võtma, vesi soojeneb vastu keha üles ja peaks teoreetiliselt sinna ka püsima jääma. Liiga suure kalipso puhul koguneb vett kalipsosse liiga palju, tekivad isemoodi basseinid, mille kaasa tirimine ujumise hirmus vaevaliseks ja aeglaseks teeb. Nüüd vastupidine olukord, kus vett kalipsosse üldse ei tule, ei olekski iseenesest kuigi halb, ent üldjuhul tähendab see seda, et kalipso on saanud liialt väike ja üpris tõenäoliselt on takistatud nii hingamine, kui õlgade liikuvus.
Siit jõuamegi järgmise punkti juurde – kalipso ehituses kasutatud materjalid un nende jaotumine erinevatesse osadesse. Selles osas on erinevatel tootjatel erinevaid mudeleid erineva taseme ja nõudmistega ujujatele. Läbiv on, et õlgade ja käte osa peaks olema võimalikult elastne, võimaldamaks ilma liialt suure lisatakistuseta ujumist. Sealt allapoole on materjalid üldjuhul veidi paksemad – tihti püütakse veidi kehvema kehaasendiga ujujate abistamiseks parandada puusade ja jalgade ujuvust ja neid pisut veepinnale lähemale aidata. Arena Carbon Wetsuit kasutab lisaks neopreenile kehaosas võistluspükste ja -trikoode juurest tuntud carbon tehnoloogiat, mis samuti aitab keha stabiilsemana hoida.
Arena Carbon Wetsuit naistele leiab SIIT un meestele SIIT.
[UJUMINE] Kuidas valida ujumisprille, mis sobiks triatloniks?
Tegelikkuses üpriski samal viisil, mis ujumiseks mõeldud prillide valimisel. Peamine on sobivus silmakoopaga – õigesti istuv prill on mugav ja ei vaja vee väljas hoidmiseks meeletult pingul kumme. Prilli kuju kipub tootjast tootjasse ja tihti ka mudelist mudelisse varieeruma ja seetõttu on üpris levinud, et ujuja, kes kord omale sobiva mudeli või mudeliperekonna leidnud on, jääb selle juurde kauaks.
Nüüd, mis spetsiifiliselt triatlonisse, paljuski ka avaveeujumisse puutub, siis siin on peamine aspekt, millele tähelepanu pöörata – prillide klaasid – avavees ujudes on päikeselise päeva puhul üpris hädavajalik kas tumendatud või suisa peegliga klaasi kasutamine, vastasel juhul on veelt peegeldava päikese mõjul sisuliselt võimatu näha, mis ujuja ümber toimub, rääkimata poi leidmisest. Teine mõttekoht on spetsiaalse avaveeprilli (Arena puhul näiteks Cobra seeria basseiniprillide kõrval Cobra TRI avaveeprill) kasutamine – need kipuvad olema veidi suurema tihendiga ja rohkem pehmendust pakkuvad, hoolitsemaks selle eest, et näkku löökide saamine pisut mugavam oleks. Hoolimata sellest kasutab väga suur osa triatleete sõltuvalt harjumusest või isiklikust eelistusest ka võisteldes täiesti tavalist basseinis kasutamiseks mõeldud prilli.
[RATAS] Mis on oluline jalgratta valikul?
Hästi suures plaanis on olulised 3 kriteeriumit – ratta sobivus sõitjaga, ratta vastavus sõitja vajadustele, mis puutub kasutusvaldkonda ja hinnaklass. Hinnaklass on vast kõige varieeruvam – väga laias hinnavahemikus on võimalik leida ratas, mis vastab teisele kahele kriteeriumile.
Nüüd kasutusvaldkonnast. Enamiku triatleetide tarvis on täiesti piisav temale sobilik maanteeratas – tavalisele maanteelenksule on reeglina võimalik kinnitada triatloni või eraldistardi tarbeks tempolenksu või clip on-i nimeline lisavigur. See võimaldab kohandada ratast vajadusel ka säärasteks ettevõtmisteks, ent ei piira kasutaja võimalusi nautida rattasõitu seltskonnas või minna mõnda mägisemat piirkonda avastama.
Loomulikult, tõsisema huvi korral on võimalus investeerida spetsiaalsesse eraldistardi- või triatlonirattasse, mis on oma olemuselt mõeldud võimalikult aerodünaamilise sõiduasendi saavutamiseks ja pigem üksi, kiiresti ja sirges joones sõitmiseks, st ta on üpris spetsiifiline vahend. Ta annab kogenud sportlasele, kes suudab kaua parasjagu agressiivset sõiduasendit kannatada küll tolles olukorras suure eelise, ent ei ole ideaalne valik sõitjale, kes tahab omada vaid üht jalgratast.
[RATAS] Millist varustust lisaks rattale veel jalgrattasõidul vaja läheb?
Siin on nüüd võimalik teha kas väga lühike või siis hoopis lõputu nimekiri. Kui nüüd väga askeetlikuks jääda, siis piisab lisaks rattale kiivri olemasolust, mõistlik on ka tulede kasutamine sõltumata päevavalgusest. Kõik muu on pigem mugavuse küsimus. Siiski on mingi osa varustust, mida üpris elementaarseks pidada võiks – spetsiaalsed rattasõiduriided, eriti püksid, rattakingad mugavama ja efektiivsema pedaalimise tarbeks ja elementaarsed remondivahedid. Peaasjalikult räägime siinkohal rehvi purunemise puhul abiks olevast. Ka võimalus jooki ühel või teisel viisil kaasas kanda on oluline.
Siit edasi on võimalik võtta suund kosmosesse – alustades tõsisemate treeningute puhul kahtlemata omal kohal olevatest rattakompuutritest või võimsusemõõtjatest, lõpetades erinevate joogilahenduste või spetsiaalselt kasutaja käe järgi toodetud custom lenksudega, piiriks on fantaasia.
[RATAS] Kuidas valida rattakingi?
Siin on nüüd paar erinevat aspekti, mida silmas pidada. Nagu kõige muuga – kõige olulisem on, et ta kasutajale sobib ja pikema kasutamise peale ebamugavaks ei muutu. Sealt edasi saab neid lähenemisi erinevat pidi vaadata – alustades hinnaklassist ja lõpetades välimusega.
Tehnilise poole pealt – hästi suures plaanis seisnevad erinevused kingade vahel talla materjalis – süsiniktald on jäigem ja seeläbi kaob vähem jõudu talla painutamisesse – ja kinga kinnitussüsteemide poolest. Klassikaline ja võib-olla mõneti ilusam on paeltega variant, samuti võimaldab see pinget jala ümber sobivalt jaotada, ent pidades silmas triatleete, on nende jalga panemise protsess ehk liialt aeglane. Erinevad tross-süsteemid, levinum ehk BOA, võimaldavad samuti pinget üpris kenasti jaotada ja täpselt reguleerida, see on ilmselt kõige levinum süsteem kõrgema klassi rattakingade juures. Kasutatakse ka krõpse, peamiselt küll odavama jalanõu juures, aga ka spetsiaalselt triatleedile loodud kingadel. Laia krõpsuga suletavat kinga on lihtsam jalga panna sõidu ajal. Ent ka siin on täna olemas erinevaid BOA variante.
[RATAS] Kas on olemas ka spetsiaalselt triatloni jaoks mõeldud rattakingad?
Nüüd triatleetide rattakingad. Siin tuleb silmas pidada paari aspekti. Esiteks sõltub rattakinga valik lisaks juba mainitud mugavusele ja sobivale hinnaklassile valitud võistlusdistantsist. Pikematel distantsidel on täiesti mõistlik kasutada tavalist maanteekinga, ta istub reeglina kenasti jala ümber ja on mugav, selle jalga panemine, toimub ta siis sõidu pealt või vahetusalas, on küll pisut aeglasem, ent mitte määrav.
Lühikese distantsi puhul, eriti kui me räägime grupisõiduga võistlusest, on kinga kiire jalga saamine oluline ja säärasel juhul õigustab end spetsiaalne triatloniking. Ent ka siin tuleb mängu teine küsimus – kas sportlane on võimeline kiiresti ja mis peamine – ohutult, kinga jalga panema rattaga sõites. Kui vastus on jaatav, on jällegi mõningane eelis spetsiaalsel triatlonikingal, vastasel juhul taandub see pigem individuaalsele eelistusele. Lõppkokkuvõttes on just konkreetse kasutaja eelistus vast sõltumata kõigist muudest nüanssidest kõige määravam.
[JOOKS] Mis on jooksutossude puhul oluline triatloni tehes?
Suures plaanis ei erine jooksususside valik triatleetide puhul jooksjatest. Kõige olulisem on sobivus konkreetse jooksja jala ning tema jooksutehnika un võimekusega. Vajadus toestatuse järele on jooksjast jooksjasse erinev, samuti võime neelata põrutust või hoopis vajadus laiema või kitsama jalanõu järgi.
Üpris oluline on teadmine, et kõige kõrgem hind ei tähenda tingimata parimat jalatsit. Täna on pea igal tootjal olemas mingi süsinik- või muud komposiitplaati ja erinevaid vahtusid kasutav võistlusjalanõu, mis justkui peaks olema kõige kiirem suss, ent tegelikkuses eeldab säärase tossu kasutamine ka vastavat jooksutehnikat ja paraku ka kiirust, mistõttu kasvav trend niisuguseid jalanõusid kasutada lihtsalt seepärast, et elukutselised sportlased seda teevad ja tootja sõnutsi on ta kiire, on kohati pisut kummaline. Mõistlik on jooksusussi valikul konsulteerida kellegagi, kes selles vallas pädev on.
Triatloni teemalised artiklid, millest võid huvitatud olla: